Tartu Kunstikooli vilistlased Õnne ja Eva veetsid 2025. sügise Erasmus+ õpirändel Islandil. Oktoobrist novembrini kestnud õpiränne viis nad loovkeskusesse Gullkistan – Center for Creativity, kus kunstiline eneseareng põimus Islandi ainulaadse looduse ja kultuuriga.
Island jättis Õnnele sügava mulje. Kõige rohkem võlusid teda sealne loodus, inimesed ja pidevalt muutuv ilm. „Kõik alates rohukõrtest virmalisteni,“ võttis ta oma muljed kokku. Mäed, järved, sügisvärvid ja hiljem saabunud lumi pakkusid pidevalt uusi elamusi. Eriti eredalt on tal meeles virmalised, mida õnnestus näha erakordselt aktiivsel virmaliste aastal peaaegu igal pilvitu ööl.
Lisaks loodusele pakkus Island võimalust kogeda ka kohalikke traditsioone ja ühiskondlikku elu. Õpirände ajal osalesid Õnne ja Eva Islandi iga-aastasel „Women's Day Off“ protestil, mis toimus 2025. aastal juba viiekümnendat korda. „See oli päris võimas ja suurejooneline,“ meenutab ta.
Gullkistanis keskendus Õnne peamiselt loomingulisele enesearengule. Ta katsetas uusi töövahendeid, harjutas joonistamist värvipliiatsite ja vesivärvidega ning õppis olema enda vastu kannatlikum. Veelgi olulisemaks peab ta aga muutusi oma mõtteviisis.
„Õppisin, kuidas mitte tõmmelda ja olla autentselt mina ise,“ sõnab Õnne. Ta mõistis, et ei pea ennast teiste jaoks lihtsamini mõistetavaks või mugavamaks muutma ning et oma isikupära väljendamine rikastab hoopis ümbritsevat keskkonda. Samuti hakkas ta teadlikult looma „ebatäiuslikku kunsti“, et vähendada liigseid ootusi iseendale ja nautida loomingulist protsessi rohkem.
Õpirände tööpäevad olid paindlikud ning sõltusid nii inspiratsioonist kui ka päevakavast. Kuna osalejad kujundasid oma töökorralduse suuresti ise, õppis Õnne leidma tasakaalu loomingu, puhkuse ja avastamise vahel. Ta dokumenteeris oma kogemusi fotode, videote ja märkmete abil ning kogus materjali scrapbook'ide jaoks. Eriti palju keskendus ta videote filmimisele, lootuses need hiljem Eestis kokku monteerida.
„Ma ütleks, et kõik päevad on tööpäevad, kui oled inspiratsiooniotsingutel,“ kirjeldab ta oma töörütmi.
Vaba aeg möödus suuresti samade tegevuste saatel, mis inspireerisid ka loomingut. Õnne matkas, jalutas, joonistas, õppis küpsetama kohalikke leibu ning veetis aega looduses. Koos Evaga käidi hobuseid vaatamas, kohalikega uisutamas ning loomulikult virmalisi jahtimas.
„Mõnikord olin kell kaks öösel täisvarustuses valmis välja jooksma, et virmalisi näha,“ naerab ta. Eriliseks muutis need hetked teadmine, et Islandi looduses ei pea kartma ohtlikke kiskjaid, mis talle Eesti maapiirkondades mõnikord muret valmistavad.
Tulevastele õpirändajatele soovitab Õnne enne reisi võimalikult palju uurida nii sihtriigi, dokumentide kui ka praktiliste korralduste kohta. Ei tasu karta küsimusi esitada ning kasuks tuleb ka hea ettevalmistus.
„Kui sa pole kunagi varem lennujaama isegi näinud, siis küsi teistelt õpiränduritelt hästi palju küsimusi ja ära tunne ennast sellepärast tüütuna,“ soovitab ta. Samuti peab ta hädavajalikuks akupanka, kihilist riietust ning mõõdukat pakkimist, sest tagasiteel võib kohvris olla rohkem suveniire, kive ja mälestusi kui algselt planeeritud.
Õnne sõnul ei tasu Islandit pidada liiga külmaks või igavaks sihtkohaks. Vastupidi – see on paik, mis pakub lõputult avastamisrõõmu, inspiratsiooni ja erakordseid looduselamusi.
Kommentaarid
Postita kommentaar