Tartu Kunstikooli kommunikatsioonijuht käis 2026. kevadel Erasmus+ õpirändes Šveitsis, kus ta soovis paremini aru saada kohaliku kutsehariduse kõrge maine tagamaadest ja sellest kuidas toimib nende kutsekoolide kommunikatsioon ja turundus.
Kõige esimene ja olulisem mõte, mille Madleeni mentor kohe välja tõi: kutsehariduse tugev maine ei teki üleöö. See on sajanditepikkune ajalugu – meistrite ja õpipoiste traditsioon. Ühtegi süsteemi ei saa lihtsalt kopeerida või kiiresti ümber teha, sest igal lahendusel on oma kujunemislugu ja põhjused.
Mis Šveitsi kutsehariduses silma jäi?
- Õpilased alustavad ettevõttes õppimist juba esimesest aastast: 3 päeva praktikat + 2 päeva koolis (dual-system nagu Saksamaalgi)
- Õpilane ei vali tegelikult kooli, vaid ettevõttet
- Paar korda aastas toimuvad pikemad praktilised õppeperioodid koolis (fookus ka suhtlusel ja sotsialiseerumisel), mida korraldavad erialaliidud
- Kutsekojad ja erialaliidud on väga tugevalt süsteemi kaasatud → ca 60% kutsehariduse rahastusest tuleb ettevõtetelt
- Ettevõtted näevad praktikantides suurt väärtust ja hindavad seda ressurssi andes omalt poolt vastu hea koolituse – nad koolitavad oma töötajaid praktikamentoriteks (ka kõrghariduse tasemel)
- (Kunsti)kutsekoolides õpivad koos eri tasemed: lastest (huviharidus) kuni rakendusliku kõrghariduseni + täiskasvanud
- Koolide ressursse kasutatakse aktiivselt teadustööks, sh ilmuvad regulaarsed uurimustööd, mis näitavad kutsehariduse kasutegureid ja arengukohti ja on nii ettevõtetele kui ka lapsevanematele usaldusväärseks kompassiks
- Kõik teed on valla ja õpitee on paindlik ning saab liikuda erinevate koolide ja haridustasemete vahel – silmad teeb ette see, et ka kõrgharidusest kutseharidusse liikumiseks võib vaja minna vaheaastat oskuste omandamiseks
Kommunikatsioon ja turundus
- Kutseharidus “müüb” end suuresti ise – see on süsteemi loomulik osa, et sinna tullakse
- ~25% kommunikatsioonieelarvest kulub 3-keelses riigis tõlkimisele
- Digikommunikatsiooni jaoks otsitakse uusi inimesi – arenguruumi on palju, tase üsna sarnane meiega
- Õpilased ja õpetajad panustavad aktiivselt turundusse – oma tööde ja lugude jagamine kommunikatsioonijuhile ning digifondi loomine on koolielu naturaalne osa ja selleks on tihti loodud ka mugavad süsteemid
- Õpetajad tegelevad kooli turundamisega tihtilugu ka oma vabast ajast ja oma isiklikes kanalites, sest...
- → tasulised õhtused kursused täiskasvanutele on väga populaarsed ja hästi tasustatud
- → turundus = ka isiklik kasu
Karjäärivalikud ei jää juhuse hooleks
- Šveitsis ei ole küsimust, et kas lapsed teavad peale põhikooli mida nad tahavad ja äkki peaks kutsehariduse esimene aasta üldine olema
- Juba alates 7. klassist toimuvad õpilastele ettevõtete külastused + karjäärinõustamine
- Lisaks koolis tehtavale kohustuslikule osale tegelevad noored ja nende pered vaheaegadel ja nädalavahetustel ka ise aktiivselt tulevikuvõimaluste sirvimisega
- Üheksanda klassi eel muutub karjäärinõustamine väga personaalseks ja intensiivseks
Huvitavad nüansid
- Prantsusmaa piiri ääres (nt Genfis) on kutseharidus vähem populaarne
- → tugev akadeemiline mõju Prantsusmaalt
- Globaliseerumine mõjutab ka Šveitsi: tekivad programmid, mis sarnanevad rohkem meie klassipõhise õppega ja levib ülejäänud Euroopas levinud akadeemilise hariduse võidukäik
Šveitsi süsteemi nõrkused võrreldes meiega
- Vähem võimalusi või mitte üldse võimalusi rahvusvaheliseks rändeks (nt Erasmus+ puudumine)
- Ettevõtlusõpe on puudulik kuni olematu
Kommentaarid
Postita kommentaar