Õpiränne Islandil: "Seal valitsevad teistsugused reeglid, mis võimaldavad ümbritsevat uuest vaatenurgast kogeda ja mõtestada."

 Tartu Kunstikooli vilistlased Epp ja Maria käisid märtsis-aprillis õpirändes Islandil Gullkistani residentuuris. "Island on väga eriline koht oma vaheldusrikka maastiku, karmi kliima ning kosutust pakkuvate kuumavee allikatega. Seal valitsevad teistsugused reeglid, mis võimaldavad ümbritsevat uuest vaatenurgast kogeda ja mõtestada. See keskkond koos oma põneva ajaloo ja kultuuriga soosib väga loomingulisi tegevusi," räägib Epp ja Maria lisab: "Islandi loodus on lihtsalt imeline. Suursugused kosed, mäed ja laavaplatsid. Isegi kõige väiksem ojake on omamoodi ürgne ja maagiline. Seal lihtsalt ei ole kohta, kus oleks igav või midagi vaadata ei oleks."



Epp kirjeldab töömeeleolu Gullkistani residentuuris: "Õppisin tundma mitmeid erineva kultuuritaustaga inimesi. Tutvusin mitmete Islandi saagade ja muinasjuttudega, millest võtsin ainest ka oma loominguliseks projektiks. Lisaks tegin päris suuri edusamme videomontaaži oskuste omandamises."

"Õppisin midagi uut vist pea, et iga päev kuna ei olnud seal asutuses kunagi üksi: alati oli kusagil nurga taga teine kunstnik oma töö kallal nokitsemas, sain ma ka väga palju teadmisi teiste riikide kohta nagu USA, Poola ja Hispaania. Väga huvitav oli alati, kui Alda (residentuuri omanik) meile Islandi ajaloost rääkis. 

Samuti lihvisin oskusi maalimises, joonistamises ja digikunstis. Täiustasin oma inglisekeele oskust ja tutvusin väga paljude erinevate inimestega. 

Õppisin ka palju iseenda kohta: mis mulle meeldib, mis mitte ja mida ma üldse edaspidi oma eluga teha tahan," räägib Maria.


"Päevad kulusid oma loomingulise projektiga tegelemiseks. Kui oli ilus ilm (mis on väga eriline sündmus!), siis pidi kindlasti aega viitma õues, ümbruskonnaga tutvudes või järvel aerutades. Õhtuti külastasin alalti kas jõusaali, ujulat või kohalikku spaad," jagab Epp.

Maria: "Õpirände üks suur pluss minu jaoks oli see, et keegi ei öelnud mulle mida teha. See oli täpselt see, mida peale kooli lõppu vajasin. Tegin seda mida tahtsin, millal tahtsin ja nii palju kui tahtsin. 

Oli päevi, kus ma sõitsin autoga mööda Islandit ringi, avastasin loodust ja riiki, käisin snorgeldamas ja hobusega ratsutamas. Need päevad läksid mul inspiratsiooni saamise alla, sest ka inspiratsiooni saamine on omamoodi töö. 

Samuti oli ka päevi, mis veetsin peamiselt oma toas oma projekti kallal töötades ega rääkinud kellegagi. Mõlemat tüüpi päevad olid vajalikud ja mõnusad."

Maria räägib oma tööprotsessist Islandil ka lähemalt: "Minu projektiks oli lasteraamatu kirjutamine ja selle illustreerimine. Natuke liiga suur projekt, et seda kahe kuu jooksul täielikult valmis jõuda, kuid andsin endast parima. Pean mainima, et Islandile kohale jõudes ei olnud mul veel aimugi, millest see raamat rääkima peaks. Märtsis keskendusin ma peamiselt kirjutamisele: kokku kirjutasin 75 A4 lehekülge teksti, milles veel kindlasti parandusi pean tegema. Aprillikuu keskendusin ma joonistamisele, maalimisele ja illustreerimisele. Eesmärk oli teha iga peatüki lõppu üks illustratsioon. Tegin neid nii käsitsi kui ka digitaalselt, kuidas parasjagu tuju oli. 

Mingi hetk hakkas mul välja kujunema ka teine, natuke pisem projekt, mille raames maalisin ma kohti, kus ma Islandil käisin. Maalisin nii pildi järgi kui ka mälust, nii koskesi, mägesi kui ka virmalisi. Need tööd panin ma ka aprilli lõpu poole residentuuris väikesele näitusele. Valmis 20 pisikest 10x10cm maali, mis jutustavad loo minu seiklustest Islandil."



"Mina sisustasin enamus vaba aega vees viibides. Kohalik küla asub järve ääres ning seal on lisaks ujula ja spaa. Need kõik olid mu igaõhtused lemmik kohad," Epp soovitab ka kõigil teistel samasse piirkonda rändajatel kindlasti ujumisriided, trenniriided ja - tossud kaasa võtta ning Maria täiendab vaba aja kohta: "Oma vaba aega sisustasin nii nagu tahtsin. Minu unistusteks oli minna Islandil snorgeldama kuulsasse Silfrasse, hobusega ratsutama ja jääkoobastesse. Kõik kolm said tehtud-nähtud ja tegin veel palju palju muudki. Veetsin aega erinevates spaades (mida on Islandil tohutult palju ja need kõik on õues), matkaradadel ja kuumaveeallikates. Samuti käisin koos teiste residentuurikaaslastega väljas söömas ja tuntud turismikohti imetlemas. Igav seal ei hakanud."


Maria jagab järgmistele Islandile rändajatele ka nõuandeid:

  • Rahast, mis teile kaasa antakse tuleb väga ilusti välja.  Jah, Island on kallis aga mõistlikult käitudes jääb raha nii vajalikuks kui ka lõbustuste jaoks. 
  • Minge avastage seda imelist riiki! Ärge kartke võtta majutus kusagil teisel pool riiki. Kõik inimesed seal on nii tohutult lahked ja enamjaolt räägivad kõik ka inglise keelt. 
  • Kui tekib mingi probleem: ärge minge paanikasse. Kõik saab korda. (Mina läksin üksinda Westmanni saartele ja siis mul läks auto katki. Kohalikud aitasid hädast välja.)
  • Kui lähete samadel kuudel Islandile: jah, Islandil on külm. Saate nii tuisku, rahet kui ka vihma ja päikesepaistet. Võtke kaasa veekindlad riided, mis poleks paksud talveriided. Kasutage riietumisel kihte.
  • Käige toidupoes kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Kohalik väike pood on hirmus kallis seega minge Selfossi - seal on hea odav.
  • Autojuhiload tulevad kasuks! Ilma nendeta seal väga kaugele ei jõua.



Kommentaarid